Loova lähenemisega ja fantaasiaküllane inimene on inspireeriv ja hinnatud kaaslane sõprade seltsis ja igas kollektiivis. Julgusta iseennast, sõpru, lapsi ja noori olema loovad ja mängulised igas elusituatsioonis.

Meie aju on täis mustreid, mis soovitavad meile tavalisi mõtteviise ja stsenaariume, mis võivad olla head igapäevaseks keskmiseks soorituseks ja ellujäämiseks. Aga mitte silmapaistmiseks ja loovuse edukaks rakendamiseks tööl, koolis või kodus.

Loovus on alati seotud fantaasia ja ebatavaliste seostega. Loov lähenemine ei piirdu esimese pähetuleva kujutluse, mõtte või lahendusega. Loominguliselt lähenedes loome uusi võimalusi ja kordumatuid seoseid, mis võivad aidata uuel viisil probleeme lahendada või maailma tunnetada. Kõige esimene seos või mõte võib pähe tulla teistelegi samast kultuurikontekstist pärit kaaslastele.

Loovus on evolutsiooniliselt seotud kõikide inimtegevuse aspektidega. Kohanemisel muutuva maailma tingimuste ja oludega on kujutlusvõime ja loovus ostunud inimesele asendamatuteks tööriistadeks. Võib julgelt väita, et loovuseta poleks inimene ja inimkond arenenud selliseks nagu oleme.

Automatiseerimine ja tehisintellekt mõjutavad maailma tippettevõtetes juba täna viisi, kuidas töötatakse. Lähemas tulevikus mõjutab tehisintellekt paljusid ameteid ja töökohti. Kui masinad on võtnud ära suurema osa inimese füüsilisest tööst, siis tehisintellekt võtab ära või muudab oluliselt vaimset tööd. Loovus on peamisi tulevikuoskusi, mille arendamine ja rakendamine võimaldab meil säilitada eeliseid iseõppivate tehisintellektide ees.

Loov laps ja inimene on tavaliselt loov kõiges, mida teeb. Olgu see toidutegemine, kodu kujundamine, lugude jutustamine, visuaalne väljendamine või oma ettevõtmistele loovalt lähenemine. Olles loomingulised, ei mõtle me pidevalt reeglitele, vaid tihtilugu hoopis rikume neid! Alustades kõige loomulikematest õppimisprotsessidest, kus jaburamate ja naljakamate seoste loomine võib aidata meelde jätta kõige tüütumat ja igavamat materjali.

Loovus algab kujutlusvõimest

Kujutlusvõimet oli lisaks keelelisele väljendusele vaja juba ürgsel inimesel kasvõi selleks, et planeerida koostööd teiste liigikaaslastega inimesest kordi suuremate elukate keskel ellu jäämiseks. Kujutlusvõimet läheb vaja igasuguse plaani, visuaalseid parameetreid nõudva lahenduse väljatöötamiseks, näiteks territooriumi kaardistamiseks ja sõjaplaani tegemiseks. Kujutlusvõime toel on sündinud ka loomise müüdid ja religioonid: millest tekkis maailm ja mis juhtub meie vaimuga peale surma?

Kujutlusvõime on loomingulise lähenemise üks nurgakividest. Fantaasiata sarnaneksime metallitükile. Me mõtleme fantaasia ehk kujuteldava, imaginaarse maailma sees olles. Albert Einstein on öelnud, et fantaasia on tunduvalt tähtsam kui teadmised, sest teadmised on piiratud. Einstein on öelnud ka, et me ei saa lahendada probleeme mõeldes samal viisil kui neid luues. Tihtilugu viidataksegi loomingulisemale lähenemisele kui kastist välja mõtlemisele.

Kahjuks ei toeta koolisüsteem loovuse ja sellega tihedalt seotud individuaalse omapära, tugevuste ja kordumatu isiksuse arendamist piisavalt. Sellepärast võiksime täiskasvanute ja lapsevanematena koolisüsteemi puuduseid kompenseerida. Me võiksime alustada iseendast!

Esimesi käepärasemaid viise loovat lähenemist arendada on fantaasiamaailma avardamine ja arendamine. Kuidas oma fantaasiamaailma, kujutlusvõimet arendada? See pole sugugi nii keeruline küsimus kui esialgu tundub. Heaks alguseks on fantaasiaküllaste raamatute lugemine ja väga erineva pildilise info vaatamine.

Fantaasiamaailma võivad avardada fantaasia-ulmekirjandusega tutvumine või vastavate filmide ja multikate vaatamine. J. R. R. Tolkien-i "Kääbik" ja "Sõrmuste isand", J. K. Rowling-u "Harry Potter" või Terry Pratchetti "Kettamaailma" sarja raamatud on heaks alguseks täiskasvanute mõttemaailma stampidest paigast loksutamiseks.

Jutustage pööraseid lugusid!

Lugude jutustamine ja edasiarendamine on ürgsemaid loovuse avaldumise ja inimeseks olemise viise. Lugude jutustamine oli enne kirjakeele leiutamist ja laialdast kasutuselevõttu peamine kultuuri edasikandumise viis. Enamik tänapäevaseid lugusid on varasemate lugude uued versioonid ja edasiarendused, põhinedes mütoloogial või antiigist pärit tekstidel. Sellepärast on lugude jutustamisel arendav ka varasemate lugude, mütoloogiatega ja arhetüüpidega tutvumine.

Lugudes esinevaid tüüpilisi olukordi, sümboleid ja tegelasi kirjeldatakse ka kui arhetüüpe. Levinud tegelaste arhetüüpideks võivad olla näiteks looja, valitseja, kangelane, seikleja, tark, maag, maaema jt. Mitmed erinevad lugude käsitlused taandavad kõikide lugude tegelased kümneks või kaheteistkümneks arhetüübiks, mis võivad vastata ka isiksuse põhitüüpidele. Carl Gustav Jungi analüütilises psühholoogias on arhetüüp kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund. Eesti keeles on mitu tegelaste arhetüüpidest kirjutatud raamatut, mille arhetüüpide kirjeldustes võid ära tunda ka iseennast.

Selle asemel, et küsida, kuidas sul koolis või tööl läks, võib julgustada lapsi rääkima päevast mõnd uut lugu! Mängulisemaks lähenemiseks ei pea räägitavad lood olema sulatõsi, vaid võivad olla väljamõeldud ja hoopistükis uskumatud ja pöörased. Ka uskumatute karakterite väljamõtlemine, iseendi ja laste julgustamine nende loomisel on arendav tegevus. Kaamel ei pea olema ühe või kahe küüruga, vaid võib olla ka viie küüruga.

Ka lugude ümberjutustamise oskus on loovust arendav. Õpime seda koolis nii kirjanduse kui ajalootundides. Täiskasvanute ja lapsevanematena võime panna ennast proovile muinasjuttude ja lugude ümberjutustamisel selle asemel, et neid ette lugeda. Ka anekdootide ja lühivormide meeldejätmine ja ümberjutustamine on arendav.

Lugude jutustamise oskust läheb meil ja lastel tulevikus alati vaja. Kõik turunduse ja reklaami strateegiad põhinevad ühel või teisel lugude jutustamise metoodikal, mis põhievad omakorda samadel raamistikel nagu kirjanduslikud lood ja filmid. Ühed tuntumad lugude jutustamise turunduskontseptsioone on Lovemarks ja StoryBrand. Brändi karakterite arhetüüpidest võid sissejuhatuseks lugeda seda positust kliendiuuringute lehelt.

Luba endal ja lapsel fantaasial vabalt lennata põnevate maailmade loomise ja kirjeldamisega. Lisaks lugude jutustamise tekstilisele osale tehke algust joonistamisega. Miks mitte joonistada ka ise ja kaasata sellesse kogu pere? Lugusid võib jutustada ka visuaalselt pilte üksteise järgi sättides. Selleks võib kasutada paberit ja pliiatsit või digitaalseid joonistusaluseid ja tahvleid.

Kõik arvutimängud põhinevad samuti lugudel, millel on kindlad süžeestikud-tegevusliinid ja karakterid. Miks mitte võtta perega ette mõne arvutimängu väljamõtlemine?

Kujutlege ja visualiseerige!

Järgmiseks kättesaadavaks sammuks võiks olla visualiseerimine. Uuringud on näidanud, et võtame suure osa informatsioonist vastu silmadega, sealhulgas lugemise teel. Aga kui paljud oskavad oma mõtteid väljendada visuaalselt? Visuaalsete väljendusoskuste arendamine tõstab teie ja teie laste konkurentsivõimet tööturul. Visuaalne väljendusoskus parandab drastiliselt teie kommunikeerimise oskust - te suudate olla teistele arusaadavamad tööl, kodus, sõpradega, teisi või iseennast õpetades.

Sättige oma lastetuppa ja nendele igapäevaseks vaatlemiseks võimalikult palju illustreeritud raamatuid. Laps ei pea maakaarti õppima vaid geograafiatunnis, kui ta võib kaarte ja riikide kujutisi joonistada ka kodus. Lillede ja autode asemel võib lastetoa vaiba pildiks olla hoopis maakaart. Kes ei mäletaks koolitunnist, et Itaalia on kingakujuline? Tšiili aga kepikujuline?

Hankige hunnik joonistustarbeid kogu perele: suures formaadis paksemaid pabereid - mitte selliseid, kuhu näiteks markeriga joonistamine lehe teisele poolele paista on. Hankige joonistuskaustikuid, häid markereid ja pliiatseid. Joonistusvahendite hankimisel vältige jubedat häält tegevaid ebaloomulike värvidega vildikaid. Nende kasutamine võib pärssida visuaalsete väljendusoskuste arendamist. Kvaliteetseid paberid, markerid ja pliiatsid säästavad teie närve ja õpetavad teid eelistama ja kasutama kvaliteetseid materjale ja töövahendeid ka siis kui võtate ette mõne suurema töö ja teose.

Lisaks joonistamisele ja disainimisele paberil võite teha seda ka arvutis. Arvutihiirega joonistamine võib sobida alguseks, kuid tegelikult pole hiirega joonistamine loomulik. Digitaalseks joonistamiseks sobivad digitaalse joonistuspliiatsiga tahvelarvutid, mida pakuvad nii Apple kui Samsung. Tipptasemel paberile joonistamise kogemusest lähtuvat joonistamise kogemust pakub näiteks Remarkable - oma klassi parim toode ja parim kink joonistamise huvilisele lapsele, sõbrale või kolleegile! Digitaalsetele joonistustahvlitele on heaks odavamaks alternatiiviks digitaalsed joonistusmonitorid, mida saate ühendada oma olemasoleva arvutiga. Vastavad soodsamad lahendused on näiteks tootjatelt Huion ja XP-PEN.

Joonistamise tarkvarasid leiate laial hulgal. Parim selleks on tasuta Sketchbook. kasutab salvestamiseks kihtidega-layeritega Adobe Photoshopi formaati. Üks parimaid tasuta maalimise tarkvarasid on Krita. Väga hea tasuline, kuid kättesaadava hinnaga maalimise tööriist on Artrage.

Miks on digitaalne joonistamine hea?

Esiteks ei saa teil pliiatsid, värvid ja paberid praktiliselt kunagi otsa. Te võite digitaalsel alusel joonistada ja maalida tuhandeid nii suures formaadis pilte kui soovite. Te võite oma teosed hiljem värviliselt digitaalse akrüülprinteriga reaalseks muuta. Vastavat printimisteenust pakuvad ka Eestis mitmed ettevõtted. Te saate valida krobelise tapeedilaadse paberi või tekstiilist lõuendi. Hind on umbkaudu 50 euri ruutmeeter.

Teiseks eeliseks digitaalsete joonistusvahendite kasutamisel on see, et saate ise või teie lapsed ja õpetatavad kasutada digitaalselt loodut sisendina millekski muuks. Näiteks kui suudate luua põnevaid karaktereid, siis saate neid animatsiooni tarkvaradega liikuma panna, luues animafilme. Kõik, mis on digitaalne, on kasutatav visuaalse materjalina ka arvutimängude eksterjöörides ja interjöörides.

Õppimise eesmärgil on ka mahajoonistamine arendav

Kogu kultuur on interpretatsioon ehk tõlgendamine ja pidevalt muutuv dünaamiline protsess. Loovus on tihedalt seotud võime ja julgusega varasemat tõlgendada, ümber töödelda ja tuletada. Oma loominguliste teostusoskuste arendamiseks võib julgelt varasemat maha joonistada, jäljendada ja interpreteerida. Kui tahate õppida joonistama koomikseid, siis pole paha otsida välja mõni kolme-neljakümnendate koomiks ja seda jäljendades õppida koomiksi tegemise stiile.

Laps õpib keelt ja käitumist intuitiivsel viisil ümbritsevaid inimesi jäljendades. Jäljendamine ja kordamine on oluline osa õppimise protsessist. Õppimise ja oma stiili otsimise käigus muututadeks loominguliseks isiksuseks, kes suudab peenetes detailides eristada ja vahet teha sellel, millest ollakse inspireeritud ja mõjutatud - kus ollakse kedagi jäljendanud ja kus ollakse originaalsed. Ehk tekib hetk, millal tekib teos ja autor.

Niisiis, on loovus tihedalt seotud võime ja julgusega varasemat tõlgendada, ümber töödelda ja tuletada. Õppimise otstarbel on jäljendamine mõistlik, aga originaalne looming mõistagi ei põhine kellegi kopeerimisel. Maailm on täis Johann Sebastian Bachi laadseid muusikateoseid ja Eurovisioonil kõlavad laulud on enamjaolt umbes kümne tüübiga. Kuid miks peaks keegi tahtma kuulata koopiaid originaali asemel? Objekti väga täpse fotorealistliku joonistamise oskuse asemel on olulisem hoopis looja käekiri ja unikaalne stiil ning teose kontseptsioon.

Mina ettevõtte juhina arendan pidevalt oma visuaalse väljendamise võimeid, luues ettevõtte ärigraafikat, disainides ise visuaalseid protsessse ja töövoogusid, visuaalidega rikastatud esitlusi või luues päiseid ja reklaame sotsiaalmeediakanalitele. Kuigi olen ettevõtte juht ja võin osta graafilist teostust ja videotöötlust sisse, õpin iga päev enda visuaalses väljendamises midagi juurde, sealjuures praktiseerin ka lihtsamat videotöötlust.

Teie ja teie lapsed võivad figuratiivse joonistamise oskuseks kasutada päris kompositsioonide asemel ka virtuaalseid modelle. Näiteks Terrawelli toode Design Doll või Makehuman võimaldavad teil visuaalse liidese kaudu luua ruumilisi 3D modelle: te võite muuta kõike, näo ja kehakuju, nägu, käsi, jalgu - kõike detailselt. Loodud modelli saate ruumiliselt vaadelda ja pöörata, muuta oma vaatenurka. Arendav tegevus oleks siis esiteks 3D modelli tegemine arvutisse ja siis mõne joonistustööriistaga selle modelli-poosi erinevatest külgedest maha joonistamine!

Kust saada inspiratsiooni?

Oma loominguliste võimete ja huvide edendamiseks võite koguda inspiratsiooni ükskõik millest. Te võite ise või koos lastega otsida Google pildiotsingust erinevat visuaalset materjali, alates vanadest autodest, interjööridest ja eksterjööridest. Põnev materjal on vanad koomiksid, vanade (näiteks kuue-seitsmekümnendad) ajakirjade kujundused, plakatite kujundused, infograafika. Otsige internetist Jaapani mõõgakaitseid ja -kaunistusi - Tsuba. Tutvuge Jaapani puugravüüride pika traditsiooniga. Tutvuge vanade sümboliliste keelte märksüsteemidega nagu Induse oru keel (Google: indus script).

Paljudel tippu jõudnud inimestel on tugev ja tähenduslik side loodusega, matkamise või erinevate kultuuridega. Te võite uurida varasemaid tööstusdisaine masinatele, mööbliesemetele, sisuliselt kõigele.

Maha joonistamiseks võib kasutada erinevaid materjale. Väga hästi sobivad selleks visualiseeritud entsüklopeediad, fotod ning videod. Kuidas joonistada autot, kuidas joonistada laevu, loomi, inimesi?

Kaardistage oma mõtteid!

Väga abiks lähenemine on oma mõtete, ideede, teemavaldkondade, õpetatava või õpitava materjali kaardistamine ehk mõttekaartide (Mind Maps ja mindmapping) loomine.

Alustage mõne väga hea mõtete ja teemade kaardistamise tarkvaraga nagu näiteks XMind (www.xmind.net) või TheBrain (www.thebrain.com). Nii XMind kui TheBrain annavad teile kaasa kaasa oma mõtete ja teemade visualiseerimiseks terve hulga inspireerivaid malle. Väga head tasuta alternatiivid XMind tarkvarale on Freemind ja Freeplane.

Olulised on keskendumine ja püsivus

Kui tahad enda või lapse oma loomingulist potentsiaali tõsiselt avada ja arendada, siis tuleb sul enda ja lastega tõsist tööd teha! Öeldakse, et tippu jõudmiseks on vaja kümme aastat vaeva näha. Ükski suur eesmärk pole saavutatav üleöö ja kiiresti, vaid selleks on vaja tahtmist, sihikindlust, pidevat püüdlemist oma oskuste ja võimete arendamisel. Selleks, et saavutada häid tulemusi ükskõik milles on vaja tahtekindlust ja pidevalt tegevusi eesmärkide saavutamiseks.

Keskendumiseks vajame enda väljalülitamist häirivatest teguritest nagu müra, televiisor, nutiseadmete sõnumite helid. Igas kodus peavad olema võimalusel kohad, kus saab vaikselt omaette töötada, olgu need kunstiprojektid, kirjutamisprojektid, disainid või äriplaanid.

Minu jaoks on elu üks loomingulisemaid kogemusi olnud korduv pimeruumipraktika. See tähendab, et ma elan nädal või paar üksinduses ja pimeduses. Keskendumisvõimet arendab ja toetab ka regulaarne mediteerimine.